Harilik tamm
inimeste esivanemateks. Vanimas oraaklis, Zeusi pühamus Dodonas, ilmutas
peajumal tammekohina saatel inimestele oma tahet.
Roomlastele tähendas kellelegi tammepärja andmine suurimat kiitust ja au
ning sellega kaasnesid teatud privileegid, näiteks andamitest vabastamine. Kui
14
võidukas väepealik triumfiga Rooma saabus, oli tema sõjavankril trofeedega
kaunistatud tammepuu.
Keldid, germaanlased ja slaavlased ausasid oma jumalaid looduses-
metsalagendikel, saludes, allikatel, siin oli tammedel eriline tähendus. Slaavlased
tundsid piksejumal Perunit, kelle auks pidi nii päeval kui öösel tammelõkke süütama,
kui teenrid tulel kustuda lasid, maksid nad oma kergemeelsuse eest eluga. Druiidid-
keltide preestrid- uskusid, et tamm, millel kasvas haruldane tammevõõrik, oli
jumalate poolt välja valitud. Selle puu juures sooritati kultusetoiminguid, ohverdati ja
annaabi.ee 
