Soojusülekandetegur 2 on konvektiivse ja kiirgussoojusülekande tegurite summa. Radiaatori seina küllalt kõrge temperatuuri tõttu moodustab selle soojusülekandeprotsessi märgatava osa kiirgussoojusülekanne. Konvektiivne soojusülekanne toimub õhu vabal liikumisel mööda radiaatori pinda (vabakonvektsioon) 2 10 12 W/(m2K). Töö käik Radiaatori viidi tööolukorda anuma 6 asetamisega kondensaaditoru alla, kondensaadikraani 7 ja auruventiili 10 avamisega. Jälgiti pidevalt auru rõhku enne radiaatorit manomeetri järgi, reguleeriti ventiili 10 abil rõhku nii, et rõhk oleks kogu katse jooksul püsiv. Kui kondensaaditorust hakkas tulema auru, reguleerisiti kondensaadikraani nii, et kondensaadi nivoo väljavoolutoru klaasis oleks pidevalt nähtaval. Kui temperatuurid olid jäänud konstantseks, oli radiaator saavutanud termilise tasakaalu olukorra ja mõõtmisi võis alustada.
See on vajalik auru sulgemiseks avariivigastuste korral, kui masinaruum on täitunud kuuma auruga kaitseklapid 6 on ette nähtud katla ohutu töö tagamiseks. Kaitseklapid lasevad automaatselt liigse auru katlast atmosfääri, kui rõhk tõuseb üle ettenähtud töörõhu. Kaitseklapid varustatakse kahe käsitsi sundavamise ajamiga (tavaliselt tross-ajamid). Üks ajamitest on toodud katla juhtposti, teine väljapoole masinaruumi, tavaliselt samasse kohta, kus paikneb auruventiili kaugjuhtimine; õhuventiil või –kraan 4 on vajalik õhu väljalaskmiseks aururuumist katla täitmise ajal veega ja katla sissekütmisel. Ventiil suletakse, kui sellest hakkab intensiivselt väljuma aur, s.t kui õhk on aururuumist välja tõrjutud. Arvesse võttes, et õhu-hapnik põhjustab küttepindade korrosiooni, võivad õhuventiilid olla ka toitevee eelsoojenditel, auru ülekuumenditel ja aururuumi ülekuumendiga ühendaval torustikul. Ka katla tühjendamise ajal veest peab
annaabi.ee 
