Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea liikumiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosa on vasarapea, mille külge kinnitatakse ülemine pinn, massiivne alasi, alasile kinnitatud padi, mille külge omakorda kinnitatakse kiilude abil alumine pinn (sele 2.10). Vasarapea käitamiseks kasutatava keskkonna järgi eristatakse auruvasaraid, suruõhuvasaraid ning hõõrd- e. friktsioonvasaraid (sele 2.10b). Auruvasarate (sele 2.10a) vasarapea tõstetakse ja langemisel kiirendatakse auruga. Hõõrdvasaratel (sele 2.10b) on vasarpea külge kinnitatud tugevast puidust laud, mille vahendusel rullid tõstavad vasarapea hõõrdejõu abil soovitud kõrguseni. Sobiv vasar valitakse langevate osade massi või löögienergia järgi. Raskete sepiste (massiga üle 2...3 tonni) tootmisel kasutatakse sepistamist pressidel.
vormstantsimine vasaratel ja kuumvormstantsimine osa eraldamine teisest ette antud kontuuri pressidel. Esimesel juhul kasutatakse stantsimis- mööda; vasaraid, mille ehitus ja põhiparameetrid on sarna- 2) kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasa- sed sepistusvasarate omale (sele 2.10). Kuum- pinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. vormstantsimisel kasutatakse auruvasaraid ja Tähtsamad eraldusoperatsioonid on toodud hõõrd- e. friktsioonvasaraid. Selliste vasarate puu- selel 2.14. Mahalõikamine (a) seisneb tooriku osa duseks on löögienergia suure osa hajumine vasara täielikus eraldamises lahtist kontuuri mööda. Tükel- konstruktsioonielementides ja vundamendis. Märga- damine (b) on tooriku jaotamine kaheks või ena-