Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
Aastal
1940 alustati sealsete rikkalike auruvarude ekspluateerimiseks puurimistöid, mis viisid
193-MW võimsusega Wairakei geotermilise jõujaama ehitamisele. Analoogilised
jõujaamad töötavad veel Jaapanis ja Kalifornias ning on ehitamisel või neid on kavas
ehitada mujalgi, näiteks Indoneesias, Filipiinidel, Mehhikos ja teistes Kesk-Ameerika
riikides. Kamtšatkal on plaanis avada Avatsa vulkaani ümbruses sügavpuurimisega
auruvarud temperatuuriga kuni 500° ja ehitada 1000-MW võimsusega jõujaam.(13)
Antud esseest saab järeldada, et vulkaanipursked on miski, mille vastu inimene ei saa.
Enamasti arvatakse vulkaanipursetest vaid halba ega usuta, et neist võib ka kasu olla.
Näiteks Islandil kasutatakse vulkanismi energia tootmiseks. Kõige tuntuim on kindlasti
neist mainitud vulkaani pursetest Vesuuv.
Kasutatud allikad
1. Krakatau (2015) https://et.wikipedia.org/wiki/Krakatau 01.12.2016
2. Krakatau. http://www.hkhk