tunduvalt kahjulike heitmete kogust välisõhus. Näiteks Kohtla-Järve ja Ahtme elektrijaamade elektriline võimsus moodustab vaid 2% Eesti ja Balti jaamade omadest. [], [] 1kWh elektrienergia saamiseks on vaja keskmiselt 1,5kg põlevkivi, st kui näiteks põleb 100W pirn 1h, siis selleks kulub 150grammi põlevkivi. Kukersiidist saadavast energiast suudetakse vaid 1/3 muundada elektriks. Elektriks mitte muundunud kütusenergia kaob elektrijaama läbivasse jahutusvette, millele auruturbiinidest väljuv aur annab üle oma soojuse ning vastavalt termodünaamika seadusele läheb osa energiat paratamatul kaduma. Tulevikus areneva põletustehnoloogiate rakendamisel on võimalik muundada kuni 2/5 kogu põlevkivist saadud energiast elektriks. [] Kasuteguri vaatlemine eriti kriitiliselt: Vaatleme põlevkivielektri süsteemis efektiivsust, mis näitab, milline osa elektritootmiseks kaevandatud põlevkivis sisalduvast energiast jõuab elektrina tarbijani
liiki : I . On antud aparaadi antud soojus, q1- ringprotssi suunatud soojustootlikus, soojuskandjad ja nende alg- ja soojus(kuumutamiseks, aurustamiseks jne. Antud lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojus). Termofikatsioon- Elektrijaamade soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni 42.Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur. auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas tsentraliseeritud soojusvarustuseks. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse
tavaliselt, mitte üle 40%). PÕHIMÕTTE SKEEM Elektrienergia ja soojuse koostootmine e. termofikatsioon. Nim. selliseid el. jaamu, kus toimub el. energia ja soojuse koostootmine. Võimsust, saab hinnata ka väljastatava soojushulga järgi. Efektiivsust väljendatakse: K=l+qt/q1=t+K`; K`=qt/q1 – tarbijale antud soojus, q1- ringprotssi suunatud soojus(kuumutamiseks, aurustamiseks jne. Antud soojus). Termofikatsioon- Elektrijaamade auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine tsentraliseeritud soojusvarustuseks. 11.Soojuse transformatsioon. Aurukompressor. Külmutusseadme ringprotsess. Soojustransformatsioon- nim. soojuse ülekandmist madalama temp-ga kehalt kõrgema temp-ga kehale. Seadmeid nim. soojustransformaatoriteks. •Soojust andev, ehk madalama temp-ga keha- alumine soojusallikas . •Soojust vastuvõtva keha, e. kõrgema temp-ga keha – ülemine soojusalikas
ekspluateerimine on lihtne, ta on ökonoomne ning võimaldab kasutada kõrgparameetrilist auru, saada puhast kondensaati ning lisaks elektri genereerimisele anda tarbijatele erinevate parameetritega auru. Võimsates auruturbiinides on mitukümmend rõhuastet, mis konstruktsioonilistel põhjustel võivad olla jaotatud mitme korpuse vahel. Tüüpiliselt moodustavad võimsate auruturbiinide kõrgrõhuosa aktiivastmed ja madalrõhuosa reaktiivastmed. Enamik nüüdisaegsetest auruturbiinidest on nn aksiaalturbiinid, milles aur voolab rootori pikitelje sihis. Märgatavalt vähem kasutatakse nn radiaalturbiine, milles aur voolab telje risttasapinnas keskelt väljapoole või vastupidi. Auruturbiine kasutatakse nii statsionaarsete soojusjõumasinate kui ka laeva soojus- jõuseadmetena. Auruturbiinid on muutunud põhiliseks soojusmootoriks soojuselektrijaamades ning praktiliselt täielikult asendanud aurumasina, sest tal on kõrgem termiline kasutegur ja suurem võimsus massiühiku kohta
annaabi.ee 
