Reaktori ebastabiilset olekut juhtpaneelilt ei märgatud ja tundub, et keegi reaktori-rühmast ei olnud ohust teadlik. Turbiine käitav aur lülitati välja ja käivitati veepumpade diiselgeneraatorid, mis saavutasid vajaliku pöörlemiskiiruse kell 1:23:43. Turbiinide pöörlemiskiiruse kahanedes kahanes veepumpade tootlikkus, mis vähendas reaktori jahutust ning suurendas reaktori tuumas auru teket. Kontrollvarraste kanaleis tekkisid aurutaskud. Need protsessid tekitasid reaktoris positiivse reaktiivsuse ja reaktori võimsus hakkas kasvama. Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe-135 isotoobid põlema kiiremini kui I-135 isotoobid lagunesid, mis omakorda suurendas reaktori võimsust. Sel hetkel suutis võimsuse automaatregulaator võimsuse kasvu kompenseerida. Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori ebastabiilsest olekust. Kell 1:23:40 vajutasid operaatorid lülitit AZ-5 (kiire hädaabi kaitse 5 "SCRAM"). Nii
Reaktori ebastabiilset olekut ei olnud juhtpaneelilt mingit moodi märgata ning ei tundunud, et keegi reaktori-rühmast olnuks ohust teadlik. Turbiinides vajalik aur lülitati välja ning impulss, mis oli turbiinigeneraatorites, mida juhtisid veepumbad, viis selleni, et veevoolu jõud vähenes, mistõttu neutronite imamine jahutajatesse vähenes. Turbiin ühendas end reaktorist lahti, mis suurendas reaktori tuumas olevat auru taset. Kuna seal olev jahutaja kuumenes üle, tekkisid nn. aurutaskud jahutusevarrastes. RBMK tüüpi reaktori suure positiivsuse renoo koefitsiendi tõttu suurendasid aurumullid reaktori jõudu. Kohe, kui reaktori jõud suurenes, toimus positiivne reaktsioon ning reaktori jõud - selle asemel, et mõjutada seda negatiivsuse suhtes, hoopis suurenes. Kuna jõud suurenes nii palju, siis Xe-135 mürgid hakkasid põlema kiiremini kui I-135 kõdunes, mis suurendas jõudu, seega veelgi suurendades Xe-135 põlenguprotsessi ning nii edasi