voolab ühe tunni jooksul läbi materjali 1m2 suuruse pinna, kui kihi paksus on 1 m ja aururõhkude erinevus kihi vastaskülgedel on 1 Pa, ühik mg/mhPa. Auru-erijuhtivusele avaldab mõju materjali temperatuur ja niiskus. Temperatuuri alanemisel veeauru erijuhtivus väheneb ja niiskussisalduse suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 66. Kuidas leitakse piirde aurutakistus? Tuleb arvutada piirdes olevate materjali kihtide aurutakistused, need leitakse, kui kihi paksus jagatakse veeauruerijuhtivusega. Piirde kogu aurutakistus leitakse, kui liidetakse sisepinna ja välispinna aurutakistusele kõikide kihtide takistused. 67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? Saab ruumis oleva veeauru osarõhu, veeauru küllastusrõhud. Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse
veeauru voolab ühe tunni jooksul läbi materjali 1m2 suuruse pinna, kui kihi paksus on 1 m ja aururõhkude erinevus kihi vastaskülgedel on 1 Pa, ühik mg/mhPa. Auru-erijuhtivusele avaldab mõju materjali temperatuur ja niiskus. Temperatuuri alanemisel veeauru erijuhtivus väheneb ja niiskussisalduse suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 66. Kuidas leitakse piirde aurutakistus? Tuleb arvutada piirdes olevate materjali kihtide aurutakistused, need leitakse, kui kihi paksus jagatakse veeauruerijuhtivusega. Piirde kogu aurutakistus leitakse, kui liidetakse sisepinna ja välispinna aurutakistusele kõikide kihtide takistused. 67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? Saab ruumis oleva veeauru osarõhu, veeauru küllastusrõhud. Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse
Tsi = ts-((ts-tv)* Rt ) Tsi=22-[(22-(-11,8))x0,13/9,286]=21,53 °C => Vsat=18,8 g/m3 21.53 C järgi T1=22-[(22-(-11,8))x(0,13+0,006)/ 9,286]=21,50°C => Vsat=18,8 g/m3 T2=22-[(22-(-11,8))x(0,13+0,006+3,25)/9,286]=21,64°C => Vsat=19,0 g/m3 T3=22-[(22-(-11,8))x(0,13+0,006+3,25+5,13)/9,286]=-9,01°C => Vsat=2,30 g/m3 T4=22-[(22-(-11,8))x(0,13+0,006+3,25+5,13+0,73)/9,286]=-11,66°C => Vsat= 1,86 g/m3 3. Aurutakistused m²s*Pa/kg 6 Ra(sise) = 5,4 * 10 m2sPa/kg = 0,0054 6 Ra(välis) = 2,7 * 10 m2sPa/kg = 0,0027 45 0,005 9 Ra1 = 17,510-12 = 0,29 * 10 m2sPa/kg Lubimört 0,325 9 Ra2 = 40,510 -12 = 8,02 * 10 m2sPa/kg 0,200 9 Ra3 = 10510-12 = 1,91 * 10 m2sPa/kg
annaabi.ee 
