Torudele sisediameetriga 30 40 mm ja suhteliselt suurtel vee sisenemiskiirustel w > 1 m/s aurustustoru algosas tekkivad aurumullid, mis rebides end lahti toru pinnalt liiguvad koos veega ( joonis 12-2 a). Liikumise suunas aurumullide hulk kasvab, aurumullide ühinedes tekivad suured aurumullid, suurtel aurukogustel voolus muutub sümmeetriliseks ja võrreldavaks vardalise reziimiga vertikaalsetes torudes. Väikestel vee sisenemiskiirustel w < 0,5 m/s aurustustorudesse koguneb aur toru ülemise moodustaja juurde ja selline vooluse asümmeetria säilub kogu pikkuse ulatuses. Piirkonnast millest algab suure koguse auru liikumine, kahefaasiline voolus kihistub. Kihistunud voolus reziim on ebastabiilne. Vooluse kiiruse muutumisel tekivad lained mille ülemised osad perioodiliselt jahutavad ülekuumenenud toruseina. Joonis 12-2. Horisontaalsetes aurustustorudes liikuva vee-auru segu struktuurid Torupõlvedes on jahutus halvem kui sirgetes torudes
Torudele sisediameetriga 30 40 mm ja suhteliselt suurtel vee sisenemiskiirustel w > 1 m/s aurustustoru algosas tekkivad aurumullid, mis rebides end lahti toru pinnalt liiguvad koos veega ( joonis 12-2 a). Liikumise suunas aurumullide hulk kasvab, aurumullide ühinedes tekivad suured aurumullid, suurtel aurukogustel voolus muutub sümmeetriliseks ja võrreldavaks vardalise reziimiga vertikaalsetes torudes. Väikestel vee sisenemiskiirustel w < 0,5 m/s aurustustorudesse koguneb aur toru ülemise moodustaja juurde ja selline vooluse asümmeetria säilub kogu pikkuse ulatuses. Piirkonnast millest algab suure koguse auru liikumine, kahefaasiline voolus kihistub. Kihistunud voolus reziim on ebastabiilne. Vooluse kiiruse muutumisel tekivad lained mille ülemised osad perioodiliselt jahutavad ülekuumenenud toruseina. Joonis 12-11. Horisontaalsetes aurustustorudes liikuva vee-auru segu struktuurid
veekogusega. Puudused: 1.Veetorukateldes toodetav küllastunud aur on niiskem seoses väiksema aururuumiga ja aurustuspindade suure pingega. Auru kuivendamiseks paigaldatakse aurukollektorisse lisaseadmed: separaatorid, piirdekilbid jm.; 2.Veetorukateldel on väiksem akumulatsioonivõime, seega tundlikumad koormuse järsule muutumisele ja nõuavad kiirelt toimivat keerukamat automaatikat; 3.Katlakivi ladestumisel aurustustorudesse soojusvahetus halveneb järsult, mille tagajärjel väheneb katla tootlikkus ja tekib oht torude ülekuumenemisele ja purunemisele. See asjaolu seab kõrged nõuded toitevee kvaliteedile; 4.Veetorukatelde ekspluatatsioon nõuab teendindavalt personalilt kõrgemat kvalifikatsiooni. VI – 4 Utilisatsioonikatlad Et tõsta laeva energeetikakompleksi tõhusust siis selleks kasutatakse ära ka väljalaskegaaside temperatuurid, millised võivad ulatuda: aeglaste pööretega masinatel 260…3400C ja
annaabi.ee 
