veetoru-abikateldele, kuid leektoru-abikateldel ja väikese aurutootlik-kusega kompaktsetel veetorukateldel need tavaliselt puuduvad. Veetorukatelde väikese suhtelise veesisalduse ja intensiivse aurustumise tõttu väikese läbimõõduga aurustustorudes on nõuded toitevee kvaliteedile ning katlavee töötlemisele tunduvalt kõrgemad kui leektorukateldes. VI – 3 Leek- ja veetorukatelde võrdlus - eelised ja puudused. Leektorukatlad. Eelised: 1.Seoses aurustuspinna ja aururuumi madalale koormusele suhteliselt kõrge küllastunud auru kuivusaste (x=0,97-0,98); 2.Vähene tundlikkus koormuse järsule muutustele seoses suure akumulatsioonivõimega; 3.Veetaseme muutused leektorukateldes on suure akumulatsioonivõime tõttu aeglased, ei vajata keerulist ning kiirelt toimivat automaatikat, vaid saab kasutada lihtsaid automaatregulaatoreid; 4.Suhteliselt madalad nõuded toitevee kvaliteedile; 5.Lihtne teenindada; 12
suurenemise vee ja auru segus. Peale selle väheneb rõhu alanedes ka vee keemistemperatuur tsirkulatsioonikontuuris ja vees akumuleerunud soojuse arvel toimub täiendav aurumoodustumine. Selle tagajärjel suureneb aurusisaldus vee ja auru segus ning nivoo hakkab tõusma. Teatud aja möödudes hakkab mõju avaldama materiaalne ebabilanss toitevee kulu ja aurukulu vahel ning nivoo hakkab muutuma kiirusega, mis on määratud materiaalse ebabilansi ja aurustuspinna suurusega katla trumlis. 57 Aurukatla dünaamiliste omaduste kirjeldamisel saab analoogiliselt toiteveekulu muutumise juhule reguleerimisobjekt tinglikult asendada kahe paralleelselt lülitatud tüüplüliga: ideaalse integreeriva lüliga ja esimest järku aperioodilise lüliga. Objekti ülekandefunktsioon on: (s) = k2 -