Üldgeograafia 10.kl
62
Soolaseveelised järved 0.008
Magedaveelised järved 0.009
Pinnase(mulla) niiskus (poorivesi) 0.005
Atmosfäär 0.001
Jõed 0.0001
Kogu veeringet iseloomustab pidev veevahetus erinevate tsükli osade vahel (km3/aastas)
Aurustumiskiiruseks loetakse teatud ajaühikus ühelt pinnaühikult aurustunud vee- hulka. See on
erineb maakera pooluste läheduses, ekvatoriaalvöötmes ja kõrbealadel.
Eristatakse suurt veeringet, kui vesi aurustub ookeanide pinnalt ja langeb maha maapinnale.
Väikese veeringe puhul aurustub vesi maismaalt ja langeb uuesti maha maismaale. Suurel mää-ral
sõltub üldine sademete hulk just väikese veeringe intensiivsusest.
annaabi.ee 
