kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). 1)Päikesekiirte langemisnurgast-> mida suurem nurk, seda rohkem kiirgust. 2) Öö ja päeva pikkusest 3) Aluspinna iseloomust -> mida tumedam ja tasasem pind, seda rohkem neeldub. VESI soojeneb sügavamalt, Vesi on mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub ka veeringlemine Vee erisoojus suurem (soojenemiseks kulub rohkem energiat) Suur osa kiirgusest läheb vee aurustumi-seks (jahutab veepinda) MAISMAA Soojeneb õhuke pinnakiht Soojus ei kandu eriti sügavamale Maa erisoojus on väiksem (kivimite soojenemiseks kulub vähem energiat) Maismaal vett vähe, mida aurustada (ei kaota nii palju soojust) 6. Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, albeedo, efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad,
koguaeg, e talv külm, suvi jahe, Rohtlad Kontinentaal Sademete Üle (0), A, B, C Kamardumine Maailma must- ne soe hulk meetri viljakamad mullad mullad parasvööde, tasakaalus (erosioonioht, soe suvi auramisega vahel põuad) Kõrb Kuiv kliima, Aurustumi Väga A, B, C Sooldumine Võimalik ainult hall- troopiline se õhukesed niisutamisel mullad kliimavööde ülekaaluga kraavidega , sademeid vähe Vihma- Palju Läbiuhteli Väga (0), (A), Ferralisatsioon, Täiesti sobimatud mets sademeid ja ne paksud (E), B,C keemiline
annaabi.ee 
