... l 0 = q 0 = q1 - q 2 = q1''' + q1'' + q1' - q 2 Termilise kasuteguri avaldise tuletus: kasulik töö q2 l0 h - h3 TR = 1 - = =1- 2 q1 q1 h1 - h3' q1 = h1 - h3' q 2 = h2 - h3 46. Auru alg ja lõpp parameetrite mõju Rankine ringprotsessi termilisele kasutegurile. Termiline kasutegur tõuseb kui tõsta algparameetreid turbiini sisenemisel(ps.1) , seetõttu kasutatakse auruseadmetes võimalikult kõrgeid algparameetreid t1=..600 C ja p1= 25..30 Mpa Samuti tõuseb termiline kasutegur kui lõppparameetrid on võimalikult madalad see tähendab kasutatakse niipalju kui võimalik ära TD kehas. Näiteks mõnedes t2=25C ja p2=0,004 Mpa 50. Elektri ja soojuse koostootmise(termofikatsiooni) olemus. Koostootmise kasuteguri avaldis. Kogu jaama kasutegurit saab tõsta soojuse ja elektrienergia koostootmisega see tähendab, et
... l 0 q 0 q1 q 2 q1''' q1'' q1' q 2 Termilise kasuteguri avaldise tuletus: kasulik töö q2 l0 h h3 TR 1 1 2 q1 q1 h1 h3' q1 h1 h3' q 2 h2 h3 46. Auru alg ja lõpp parameetrite mõju Rankine ringprotsessi termilisele kasutegurile. Termiline kasutegur tõuseb kui tõsta algparameetreid turbiini sisenemisel(ps.1) , seetõttu kasutatakse auruseadmetes võimalikult kõrgeid algparameetreid t1=..600 C ja p1= 25..30 Mpa Samuti tõuseb termiline kasutegur kui lõppparameetrid on võimalikult madalad see tähendab kasutatakse niipalju kui võimalik ära TD kehas. Näiteks mõnedes t2=25C ja p2=0,004 Mpa 50. Elektri ja soojuse koostootmise(termofikatsiooni) olemus. Koostootmise kasuteguri avaldis. Kogu jaama kasutegurit saab tõsta soojuse ja elektrienergia koostootmisega see tähendab, et
on termoõlide tähtis omadus madal viskoossus kogu töötemperatuuride vahemikus. 17 Käesoleval ajal kasutatakse termoõlisid soojuskandjatena laias kasutusvaldkondade ja töötemperatuuride vahemikus – 900C...+2000C, kuni kõrgtempera-tuuriliste soojussüsteemideni + 40...+340 oC). VI – 8 Kahekontuurilised katlad. Et vältida nafta protuktide sattumist katla töövette (tankerid jt laevad) selleks kasutatakse kahekontuurilistes auruseadmetes toodetud auru (esimese kontuuri e primaarauru) saastunud kondensaadi aurustamiseks teise aurukontuuri aurustis, millest saadav aur (sekundaaraur) suunatakse lastisoojendussüsteemidesse. Teise kontuuri aurusti võib moodustada abikatlaga ühtse agregaadi – kahekontuurilise katla – või olla kujundatud omaette seadmena, sageli võimalusega kasutada primaarauru mitmest katlast eraldi küttepindadega igalt katlalt. Skeemil
annaabi.ee 
