Põlemisproduktid liiguvad koldest tuletoru kaudu torulaudadevahelisse ruumi ja veetorude vahel suitsukambrisse 4. Katla leektoru osa moodustavad kolle, tuletoru ja torulauad, veetoru osa veetorud toru- laudade vahel. VI – 7 Termoõli katlad Põhimõtteliselt erinevad termoõlikatlad ja -süsteemid aurukateldest ja -süsteemidest selle poolest, et soojuskandja – õli on kogu tsükli jooksul vedelas faasis. Seetõttu puudub termoõlikateldes aururuum, pole veetaseme näidikuid ega regulaatoreid, kaitseklappe jm aurukatelde armatuuri, süsteemides puuduvad kondensaatorid ja soojaveekastid kondensaadi jahutamiseks, kogumiseks ning filtreerimiseks, katlavee töötlemise ja veelisandite lisamise seadmed. Joonisel on näidatud gaaside kahe 1800 pöördega liikumine termoõli katel. Sisemine spiraal moodustab kollet ümbritseva ekraanpinna, kus soojusülekanne toimub kiirguse teel; 16
käivitatakse seejärel pump. Vältimaks kavitatsiooni, peavad võimsad pumbad töötama vasturõhuga, mida reguleeritakse surveventiili avaga. Enne lossimisventiili avamist on tavaks kergelt avada lastimisventiil ja sulgeda see niipea, kui hargmiku lossimisventiil on avatud ja lasti pumpamine kaldamahutisse alanud. Kui esimese tanki lossimine on alanud, käivitatakse ka teiste tankide pumbad, lossimaks kõiki tanke samaaegselt. Lossimise käigus aururuum tankides suureneb ja kui aurumise kiirus on väiksem lossimise kiirusest, rõhk tankis langeb ning võib tekkida isegi kerge vaakuum. Rõhu taastamiseks võib kasutada laeva aurustit. Kui lasti tase tankis on alla 50 cm, vähendatakse lossimise kiirust surveklapi sulgemisega, säilitades selliselt vasturõhu. Lossimine lõpetatakse, kui lasti tase tankis on umbes 20 cm. Tanki jäänud last ja aur hoiavad tanki külmana järgmise lasti jaoks. 8.16. Lasti koguse arvutamine
annaabi.ee 
