tulised gaasid. Nimetus vulkaan pärineb rooma tulejumalalt Vulcanuselt, kelle püha Vulcanaliat peeti 23.augustil, suurima põua ja tuleohu ajal. Enne Vesuuvi ,,ärkamist" (63.m.a.j.) tegeldi enamasti Etna vaatlusega. Maa-aluse tule kütteaineks peeti väävlit ja 7 bituumenit. Usuti, et tugev torm võib õhu-ja veemassid maa sisse suruda. Sel viisil püüti seletada vallanduvaid aurupurskeid, laavavoolu ja kaljulahmakate väljapaiskumist. Maailmas on umbes 300 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned ja tardunud magma kihtsooned võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite
vulkaan ärkas ellu tänu sagedamaks muutuvate maavärinate tõttu. Kõik uudiseagentuurid pöörasid Pinatubole suurt tähelepanu, sest purse võis ohustada kraatri läheduses olevat kahte suurt USA sõjaväebaasi. Ida pool, kõigest 16 km kaugusel Angelesi väikelinna ligidal asus USA Clarki õhujõududebaas, kus tol ajal töötas ja elas 15000 sõjaväelast. Teine baas, Subic Bay Naval Station asus Pinatubost 40 km kaugusel lääne pool. Otsekohe pärast esimesi aurupurskeid paigaldasid Filipiinide Vulkanoloogia ja Seismoloogia Instituudi töötajad Pinatubo loodenõlvale kümneid kantavaid seismograafe, et registreerida arvukaid nõrku maa-aluseid tõukeid, mida põhjustas mööda vulkaanilõõri ülespoole tõusev magma. Esimene plahvatuslik purse toimus 12.juunil. Õnneks oli evakueeritud ohustatud piirkonnast kümneid tuhandeid inimesi, nende hulgas ka vähesed järelejäänud Clarki baasi töötajad. Pinatubo võimsaim plahvatuslik purse toimus 15
annaabi.ee 
