Sadamate areng Eestis
kuhu ehitati ka tolle aja kohta suur viljaelevaator. Venemaa Keisririigi sadamate seas oli
Tallinna sadam käibelt 4.kohal. Selline sündmus pani aluse Eesti sadamate arengule. Seda
kõike soodustas hea geograafiline paiknemine ja raudtee liinide pikendamine.
1901.a. oli Laevaremondi- ja Metallitehase basseini ehitus täies hoos. Süvendamine, vaiade
rammimine ja müüri ehitamine vaiadele toimus “kuivalt”. Kanali otsa oli ehitatud tamm ning
aurupumbaga pumbatud selle tagune tühjaks. Käis labidatöö ning liiv veeti hobuvagonettidega
mööda raudteeharu uue basseini lõunapoolse maa-ala laiendamiseks kuni Härjapea jõeni.
Sama aasta sügisel lasti basseini vesi sisse. Siksakilise Kaupmehe silla asemele ehitati sirge,
vaiadele toetuv sild, kuid selle teenistusiga jäi uue ümberehituse tõttu üürikeseks.
1906.a. hangiti Tallinna Laevaremondi-ja Metallitehasele 1600-tonnise kandevõimega
ujuvdokk ja 50-tonnine ujuvkraana. 1907.a