Vulkaanide paiknemi ja laamade pirjooned on omavahel nihkes. Näiteks Lõuna-Ameerika laamde piirjoned ja vulkaanide ahelik on kontinendil. Naska laam sukkeldub Lõuna-Ameerika laama alla, vahel Subdukjtsiooni vöönd ja kondidnendil koht kus soojusvoog ülesulanud kõik kivimid ja jõuab maapinnnale. 11. Magma tüübi, happelisuse, tardumistemperatuuri, viskoossuse ja vastavate vulkaanide ohtlikkuse vahelised üldised seosed, erijuhud (nt auruplahvatused, gaasipilved jne) Rüoliitne SiO2 70% 785 0C kõige väiksem Andesiitne 58% 1000 0C väiksem Basaltne 48% 1250 0C suurem Mida suurem on SiO2 sisaldus magmas seda hapelisem on magma, selle tardumis temperatuur on väiksem. Viskoosus suureneb ka SiO2 sisalduse kasvamisega. Kui magma ei liigu kiiresti, siis selle vabanemisega tekkivad väga tugevad pursked ja pinged. Kogunevad gaasid. Aluseline magma tüüp ohutum
25-40 000 inimest hukkus; ainus ellujääja surmamõistetud vang, kes oli oma kongis neljaks päevaks maetud). Paljudel vulkaanidel on selle nähtuse teadaolev ajalugu, mistõttu inimesed peaksid seda ohtu tunnetama ja vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma. (5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.) (6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas: vulkaanilisel saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj.t dünamiiti, plahvatust kuuldi 3000 km eemal Austraalias, tekkis 40m kõrgune tsunami, mistõttu rannikualadel hukkus 36000 inimest.) (7) Teisesed efektid: Kliima. Üksikul vulkaanipurskel (plahvatusel) võib olla globaalne
annaabi.ee 
