ei muutu. SULAMISSOOJUSeks nim. massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Tähis: Ühik: 1 J/kg Valem: = Q/m II AURUMINE & KONDENSEERUMINE KONDENSEERUMINE on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurumine toimub igal temp. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temp., ainest, õhuniiskusest. Aurumisel vedelik jahtub. AURUMISSOOJUSeks nim. soojushulka, mille peab andma kindlal temp. oleva aine massiühikule, et muuta see samal temp. auruks. Tähis: L Ühik: 1 J/kg Valem: L = Q/m Tahkete ainete aurumist nim. AUBLIMATSIOONiks. Keemisel toimub vedeliku aurumine kogu vedeliku ulatuses. LISA VALEMID Q = m / cmt m = Q/(ct)
5kJ energiat. Meil on 2.2V*96.5*2000*10-6=0.425kW 23. Vesiniku aatomis on madalaima energiatasemega elektroni ionisatsioonienergia 13.6eV. Kui suur oleks see O aatomis, kui elektronide omavahelisi mõjusid mitte arvestada? Tõmbejõud kasvab võrdeliselt laengu suurenemisega. O aatomis on 8 prootonit, järelikult on ionisatsioonenergia 8*13.6=108.8eV. 24. Kui suure veesisaldusega puitu on veel võimalik põletada, nii et soojust eraldub? Võtke kuiva puidu põlemissoojuseks 3500kcal/kg, vee aurumissoojuseks 560cal/g. 1 kg kuiva puidu põlemisel eralduv soojus 3500kcal aurustab 3500/560=6.25kg vett. Kui kogu puidu mass oleks 1+6.25=7.25kg, siis põlemissoojus oleks võrdne aurumis-soojusega. Sellise puidu protsentuaalne veesisaldus oleks 6.25/7.25=0.86=86%. Metsamärja puu veesisaldus on alati väiksem, seega on võimalik põletada ka märga puitu. 25. Kui suur on normaaltingimustel gaasimolekulide tsentrite vaheline keskmine kaugus?
annaabi.ee 
