loodusteadus, mis suudab algatada tehnilist arengut. Mõnel pool nimetatakse seda füüsika rakenduslikuks väärtuseks. Just nimelt tänu sellele oli füüsikal 19. ning 20. sajandi esimesel poolel igati hea ja positiivne kuvand. Mehaanika väljaarendamine 18. sajandil võimaldas ehitada inimtööd kõvasti kergendavaid masinaid. Ketrus- ja kudumismasinad, treipingid ja kõiksugu muud seesugused tööriistad panid aluse seniolematule tööviljakuse tõusule. Inglismaal algatati aurumasinatega (millest arendati hiljem välja ka sisepõlemismootor) nn. tööstusrevolutsioon. Tänu massitootmisele inimeste elujärg paranes ja süvenes üha mugavam eluviis. Sajandi lõpus sõnastati veel elektromagnetismi põhiseadus, mis tegi võimalikuks telegraafi, telefoni ja raadioside kasutuselevõtu. Kogu seda näidet kokku võttes saab öelda, et füüsika aitab meil mõista erinevaid nähtusi ning midagi mõistes suudavad inimesed seda
Sedamööda, kuidas arenes metalli valtsimise oskus, asendati puidust rööpad terasrööbastega. Pikkamööda muutusid kaevandustes kasutatavad vagonettide rööpad raudteerööbaste sarnasteks. Hobused ja töömehed vedasid kaevanduste vankreid aastasadu, kuni 18. sajandil aurumasina leiutamise järel hakati vagonette tõmbama suurte paiksete aurumasinatega, mis käitasid köite abil tõmbamise ajameid. Hiljem paigutati aurumasin liikuvale vankrile, mis haagiti vagonettide ette. Esimese iseliikuva aurumasina valmistas 1760. aastal prantslane Cugnot. Veduri leiutajaks peetakse inglast Richard Trevithicki, kes ehitas 1804. aastal esimese rööbas-
annaabi.ee 
