Vooluse assümeetria horisontaal tasapinna suhtes sõltub töökeskkonna voolamise kiirusest ja toru diameetrist. Mida suurem kiirus seda väiksem on assümeetria auru ja vee suhtes. Torudele sisediameetriga 30 40 mm ja suhteliselt suurtel vee sisenemiskiirustel w > 1 m/s aurustustoru algosas tekkivad aurumullid, mis rebides end lahti toru pinnalt liiguvad koos veega ( joonis 12-2 a). Liikumise suunas aurumullide hulk kasvab, aurumullide ühinedes tekivad suured aurumullid, suurtel aurukogustel voolus muutub sümmeetriliseks ja võrreldavaks vardalise reziimiga vertikaalsetes torudes. Väikestel vee sisenemiskiirustel w < 0,5 m/s aurustustorudesse koguneb aur toru ülemise moodustaja juurde ja selline vooluse asümmeetria säilub kogu pikkuse ulatuses. Piirkonnast millest algab suure koguse auru liikumine, kahefaasiline voolus kihistub. Kihistunud voolus reziim on ebastabiilne. Vooluse kiiruse muutumisel
Vooluse assümeetria horisontaal tasapinna suhtes sõltub töökeskkonna voolamise kiirusest ja toru diameetrist. Mida suurem kiirus seda väiksem on assümeetria auru ja vee suhtes. Torudele sisediameetriga 30 40 mm ja suhteliselt suurtel vee sisenemiskiirustel w > 1 m/s aurustustoru algosas tekkivad aurumullid, mis rebides end lahti toru pinnalt liiguvad koos veega ( joonis 12-2 a). Liikumise suunas aurumullide hulk kasvab, aurumullide ühinedes tekivad suured aurumullid, suurtel aurukogustel voolus muutub sümmeetriliseks ja võrreldavaks vardalise reziimiga vertikaalsetes torudes. Väikestel vee sisenemiskiirustel w < 0,5 m/s aurustustorudesse koguneb aur toru ülemise moodustaja juurde ja selline vooluse asümmeetria säilub kogu pikkuse ulatuses. Piirkonnast millest algab suure koguse auru liikumine, kahefaasiline voolus kihistub. Kihistunud voolus reziim on ebastabiilne. Vooluse kiiruse muutumisel
annaabi.ee 
