poolt taotletud laenu saamine venis, siis sai alustada alles kütteperioodi alguses ehk 1996. aasta septembris.48 Renoveerimistööde käigus ehitati kaks DKVR 6,5-13 aurukatelt ümber Petro õlipõletitega veesoojenduskateldeks, vahetati tsirkulatsioonipumbad, soojusvahetid ja renoveeriti kaugküttetrass pikkuses 284 m. Lisaks paigaldati katlamajja AS-i TERMEST poolt 1,9 MW võimsusega katel K-110, mis tegi võimalikuks anda Tamsalu elanikele suvel sooja vett, mis eelnevalt kasutatud DKVR aurukateldega oli liialt kulukas.49 Ajapikku muutusid aga ümberehitatud DKVR 6,5-13 aurukatlad ebatõhusateks kütteallikateks. Sellel põhjusel lammutati 2001. aastal esimene veesoojenduskatel, kuna 47 Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Virumaa Teataja. (1996). Tamsalu renoveeritud katlamaja alustas tööd. 48 Samas. 49 Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Herm, T. (1995). Virumaa Teataja. Tamsalus määratleti keskküttest loobumise kord.
auruküttesüsteemide kasutegurist. Termoõlikatla automaatjuhtimise ja –kaitsesüsteemid on märksa lihtsamad aurukatelde vastavatest süsteemidest. Kontrollitavad parameetrid, mille väljumisel ettenähtud piiridest seiskub automaatselt kütuse andmine põletisse, on katlast väljuva õli ja gaaside temperatuurid, õliringluse intensiivsus (vooluhulga mõõtmise teel kuluseibi ja diferentsiaal kontaktmano -meetrite abil) ja termoõli tase paisupaagis. Termoõlikatelde puuduseks aurukateldega võrreldes peetakse suuremat tuleohtu, sest mineraal- ja poolsünteetilised termoõlid on põlevained. Küttepinna torude lekete korral töötavas katlas on vaatamata automaatkaitse töösserakendumisele termoõli põlemise tulemusena temperatuuri tõus katlas ja küttepinna sissepõlemine praktiliselt vältimatud. Seetõttu keevitatakse termoõlikatelde valmistamisel küttepinnad monoliitseteks tervikdetailideks ilma lahtivõetavate toruühendusteta. Süsteemide toruliidete ja armatuuri
annaabi.ee 
