Veenuse atmosfäär
Samal ajal lõhkus Päikese ultraviolettkiirgus kõrgel atmosfääris veeauru molekule
tema koostisosadeks vesinikuks ja hapnikuks. Vesinik aga on nii kerge, et olles
vabanenud oma raskemast partnerist hapnikust, lendus kosmosesse. Veidi hapnikust
sai ehk vesiniku aatomite mõjul eemale põrgatatud, aga suurem osa ühines kaljusel
kuumal pinnal süsinikuga, tekitades süsihappegaasi, mis on teine võimas
kasvuhooneefekti gaas.
Kuigi ookeanid keesid tasapisi taevasse ja sealtki lendus aurukate aeglaselt minema, ei
kadunud kasvuhooneefekt kuhugi. Aur asendus järjekindlalt suure hulga
süsihappegaasiga. Siit võib järeldada, et Veenusel pole kunagi olnud võimalust
tõeliselt jahtuda, sest ta pole oma taevas iialgi lahti saanud kasvuhoonegaaside tihedast
kihist, olgu siis aurust või süsihappegaasist.
Veenus on äärmuslik näide tihedast ja soojust isoleerivast atmosfäärist kui triiphoone
efekti põhjusest. Ka tänapäeval transformeerub tema pinnani jõudev päikesevalgus