vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma. (5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.) (6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas: vulkaanilisel saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj.t dünamiiti, plahvatust kuuldi 3000 km eemal Austraalias, tekkis 40m kõrgune tsunami, mistõttu rannikualadel hukkus 36000 inimest.) (7) Teisesed efektid: Kliima. Üksikul vulkaanipurskel (plahvatusel) võib olla globaalne klimaatiline mõju. On hinnatud, et Krakatoa purse põhjustas poolekraadise ülemaailmse temperatuurialanemise. Tambora (Indoneesia) purske tagajärjel 1815. aastal oli püroklastilise
tunnetama ja vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma. (5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.) (6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas: vulkaanilisel saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj.t dünamiiti, plahvatust kuuldi 3000 km eemal Austraalias, tekkis 40m kõrgune tsunami, mistõttu rannikualadel hukkus 36000 inimest.) (7) Teisesed efektid: Kliima. Üksikul vulkaanipurskel (plahvatusel) võib olla globaalne klimaatiline mõju. On hinnatud, et Krakatoa purse põhjustas poolekraadise ülemaailmse temperatuurialanemise. Tambora (Indoneesia) purske tagajärjel 1815. aastal oli püroklastilise