EKA I Essee - Surm eesti kirjanduses
ei saanud ta õnnelikuks ja suri väga tühiselt pärast purjutamist surnuks külmudes. Anton
Hansen Tammsaare on öelnud ,,Hirmus pole mitte surm, vaid teadmine tema saabumisest."
Toonasest kirjandusest saab selge pildi, kui erinevalt mõjub surm inimestele. Surm ja sellega
kokku puutumine mõjub inimestele väga individuaalselt. Näiteks Lilli Suburgi teoses ,,Liina"
oli peategelane Liina ülimalt kurb, kui tema lapsepõlve parim sõbranna Aurora lapseeas suri.
Liina oli kurb, sest ta oli Auroraga väga lähedane. Aurora leinamine kestis kaua ja minulgi oli
seda väga kurb lugeda. Loo tegigi eriti kurvaks asjaolu, et surija oli alles laps. Vastandina
võib tuua Juhan Liivi jutustuse ,,Vari", kus poisike Villu ei kurvastanudki eriti oma emaks
peetud Madli, kes oli tegelikult tema vanaema, surma üle, sest ta oli ise alles noor ja ta ei
4
saanud täpselt aru, mida surm ja suremine tähendab