Ludwig van Beethoven
Ent oma olemuselt jäi ta samaks tegelikkuse kunstnikuks,
realistiks.
Viimased teosed
Viis viimast klaverisonaati on loodud aastail 18161822. Igaüks neist on äärmiselt
individuaalne ja kaugel tolle aja tüüpilisest klassikalisest sonaadivormist. Enim kuulsust üldse
4
tõid Beethovenile vabadussõjaaegsed juhuteosed, sümfoonia "Wellingtoni võit", sõjakas
koorilaul "Saksamaa uuestisünd" ja isamaaline kantaat "Aurikas silmapilk". Kõige
sügavamateks on peetud kitsikusaastatel kirjutatud kvartette ja sonaate, mis Beethovenile
väga rängaks osutusid. Suures kurbusekuristikus võttis ta nõuks ülistada Rõõmu ja sellega
kroonida üht oma suurteost, Üheksandat sümfooniat. See kujutab endast kokkuvõtet klassiku
revolutsioonilisest kunstist, mis kehastab mitmesugustes vormides mässu ideed vabaduse ja
rõõmu nimel. Aastail 18241826 kirjutas Beethoven viis kvartetti, mis on jäänud kõige