Parandustega kirjand, mis peaks lõpuklassis olema
käes, aga päike on ikka veel looritatud. Ainult siin-seal mängleb hõbehallil veepinnal
summutatud valgus. Kogu sellel maakeral ei leia sa paika, mis oleks nii lootusetu, trööstitu,
sedavõrd ilma tulevikuväljavaateta kui see õnnetu maatükk. Järjest lähemale ja lähemale tuleb
maa: tume mets, kollased luited, puud ja majad. Laiali laotatuna lebas see maa, ootavalt
avasüli. Päike oli ikka veel uttu mähkunud, aga siin-seal tungisid säravad kiirtekimbud läbi
hommikuhämu auravale maale. Tükk sinist taevast, valge välgatav kajakatiib. ,,Juba avanes
kallas, laev libises kivimuulist mööda jõesuudmesse." Ja kui nüüd maa mõlemal pool tema
ümber sulgus- madal, raagus puude ja pajuvõsaga kehv aas, armetud kalurihütid, kust
lehvitasid lapsed, siis tundus Aurelile nagu oleks ta koju pöördunud.
3. Peategelane suhtub Saksamaasse kritiseerivalt. Peategelane ütleb nii: et seal on
Saksamaa- alistatud, orjastatud, tuhande veritseva haavaga oimetu maa