Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused
ning mullas toimuvad biokeemilised protsessid põhjustavad mullaõhu koostise pidevat
muutumist. See on väga oluline, kuna sellega saavad taimejuured ja aeroobsed
mikroorganismid vajalikku hapnikku ning taimede maapealsed osad süsihappegaasi.
61. Millised on mulla õhustamist mõjutavad tegurid? Õhustumise intensiivsus oleneb
eelkõige sellest, kuivõrd kiiresti saab õhk tungida läbi mulla, seega mulla struktuurist.
62. Mida mõistetakse võimaliku (potensiaalse) ja tegeliku auramisena? Auramine
sõltub nii kliimatingimustest kui ka looduslikest veevarudest. Kui looduslike
tingimustega (pidev vee olemasolu) on kindlustatud auramine, siis on see antud
kliimatingimustes maksimaalne. Seda auramist nim võimalikuks e potensiaalseks
auramiseks. Tegelik auramine näitab antud kohas tegelikult aurunud vee hulka. Nt
põhjapoolkera kõrvetes on aasta keskmine tegelik auramine 50-100mm, võimalik
auramine aga 800-1000mm.
63. Mida mõistetakse summaarse auramisena