KULTUURITEOORIA
ära aura. kunstiteos ei ole enam kultusobjekt.
vaadake, kuidas te tarbite muusikat. paljud otsivad ikka veel alateadlikult aurat. näiteks käiakse
otsimas vinüülplaate : neil on aura, need on objektid, millel on aura. suur osa 70ndate muusikast on
seotud objektiga. mp3 maailmas suur osa muusikast ei ole toodetud nii, et see oleks muusikaline akt
(lady gaga puhul me seda ei eelda)
zeppelin oli küll stuudioproduktsioon, aga musitseerimise akt oli kuuldav, me peame seda tajuma, see
on auraatiline.
mp3 toob teile muusika väljapoole ajalugu, kõik aeg on kogu aeg käepärast. vinüül seob meid ajaga,
läbi oma aura, te olete sunnitud tajuma aja kohalolekut.
ka cdplaat on ajalise auraga
kas keegi oleks kujutanud ette midagi sellist, et te kuulate cd plaadilt, aga veelgi enam vinüülilt,
muusikat, ja te panete ta seisma, sest keegi helistab teile. cdplaadiga oli see muidugi lihtsam. suures
plaanis tähendab see seda, et teil ei ole mingit austust selle kunstiteose suhtes
annaabi.ee 
