Tütar Anna on olnud aastaid võõrsil, nüüd on ta koju kutsutud. Isa tahab talu temale anda. Jaanilaupäev. Pidu Kõrboja järveäärsel kiigeplatsil. Anna ja Villu on vanad tuttavad, lapsepõlve mängukaaslased. Oma parema silmagi on Villu kaotanud Annaga metsas joostes. Koos on nad nüüdki, lasevad (koos) paadist rakette, tantsivad (koos). Külamehed arvavad, et Villu tantsib end nii Kõrbojale peremeheks. Hommikul palub Villu kõiki Kivimäele, kus lubab aupauke lasta. Anna tuleb vaid pika keelitamise ja lubamise peale viinavõtmine maha jätta. Kivimäel juhtub õnnetus. Viga saavad Villu parem käsi ja veel terve parem silm. Hospitalist naaseb murtud mees. Jätkab töötegemist. Kivimäe jätab rahule. Rahvas levitab jutte, nagu saaks Villust Annale mees. Villu ise peab seda ilmvõimatuks. Vigasena ei iial. Ennemini/ennem otsib üles Eevi, oma eelmise armastuse, kellega tal on poeg, ja lubab ta katkule tuua, kui ainult isa nõus on
Selle päeva auks korraldatakse kontserte, rongkäike, miitinguid, vastuvõtte, ilutulestikke, peetakse 6 kõnesid.. Asulates korraldatakse paraade sõjaveteranide auks, lapsed kaunistavad jalgrattaid lipuvärvidega ja kihutavad niimoodi rõõmsa meelega mööda tänavaid. Kalmistul kogunevad veteranid peredega, vaikne palvus, püssidest lastakse aupauke õhku. Ja siis, kui pasunad on viimased helid taeva poole saatnud, pööratakse tee koju või sõprade hoovi. Seal on ettevalmistused täies hoos. Sõbrad ja perekonnad kogunevad, korraldatakse ühiseid pidusööke. Lauad ja toolid on aeda veetud, needki on lipuvärvides kaunistatud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_Iseseisvusdeklaratsioon) 2.2. Suvised tähtpäevad Eestis 21. juuni on suvine pööripäev