Lõpuks mõtles mees tühise aevastuse enda jaoks nii suureks probleemiks, et suri suurest muretsemisest. Kirjanik on ka kirjutanud jutustusi, kus inimesed käituvad teisiti endast tähtsamate ja kõrgemal ametikohal olevate isikutega. Lugedes jutustust "Paks ja peenike" on selgesti näha kuidas ei olda enam mina ise kui saadakse teada, et kooliaegne sõber on salanõunik. Salanõuniku ees hakkab sõber kogelema ja kummardam olles madalam kui muru. Ja nii väga hakkab nõunikul sellest aupaklikkusest ja alandliku hapususest süda iiveldama, et tal ei jää muud üle kui sõbraga hüvasti jätta. Tähtsatesse inimestessse erinevat suhtumist kirjeldab ka "Kameeleon". Vaieldakse kaupmeest näpuotsast hammustanud koerakutsika peremehe üle. Kord kui arvatakse koer olevat krants ning kodutu on õigem otsus kutsikas sellise teo eest ära kõrvaldada. Kuid kui koera omanik arvatakse olevat kindral, ei tohi nähvitsat näpuotsagagi puutuda
Kaootiline ajastu: uus elurütm, linnastumine, meelelahutusbuum, töötuse kasv. Kunstivooluna seadis eesmärgiks kunstniku meeleolude ja tunnete rõhutatud väljendamise. Oluline on rõhutatud sotsiaalsus ja idealiseeritud sotsialismiideed. Äge sõjavastasus ja mure inimkonna tuleviku pärast. Antinaturalistlik suund, väga eemal ka sümbolismist. Esile kerkis ka kirjanduses, muusikas, teatris. Saksa ekspressionisliku draama teemaks oli vajadus luua uus inimene ja vabaneda aupaklikkusest (ei mingit minevikku, eelmisi generatsioone). Enamik näidendeid kajastavad põlvkondadevahelisi hukutavaid konflikte. Reinhard Johannes Sorge ,,Kerjus" 19111912 on esimene saksa ekspressionistlik näidend. Kujutab noort luuletajat, kes tapab oma vanemad, kuna ei suuda kõrvalt vaadata nende kodanlase elu. 1917 lavastas selle Reinhardt. Autor hukkus läänerindel aasta enne. Elu ja inimest kujutatakse kõrge üldistusastmega. Palju massistseene. Nüansse, hingeelu peensusi pole