Türgi rahvaste kultuur - materjal
(18941974). Tema poeemi ,,Amurdarja" (1931) esimeses osas jutustatakse turkmeenia rahva
raskest minevikust112, teises osas helgest tänasest113. Uue elu rajamise liialdusi naeruvääristas Sali
Kekilov, kelle poeemi ,,Liiderlik" (1935) kangelaste meelest piisab kultuurseks saamisel vaid maalt
linna sõitmisest, maanaise majajätmisest ja linnanaise võtmisest.
Isamaasõja oli enimkäsitletud Kurban Durdõ teema. Kurban Durdõ sai esimeste hulgas, 26. juunil
1941, Nõikogude Liidu Kangelase aunimetuse114. Kokku kirjutati Kurban Durdõst erinevate
turkmeenia poeetide poolt üle 50 luuletuse. Silmapaistvaimalt tegid seda rahvalaulikud D. Klõts, A.
Salih. Üks huvatavamaid teoseid oli J. Hasõrli ,,Leitnandi poeg", mis on laste abist nõukogude
armeele, partisanidele.
Pärastsõja aastail tõusevad teemadena esile nõukogude rahvaste sõprus sõjaastail (Pomma Nuberdõ
luuletus ,,Minu saabaste tee", 1946, milles turkmeeni nooruk läbib õlg-õla kõrval vene sõduriga