Birma
võimkonda ja ta liideti 1886 Briti Indiaga.
Birmalasi sunniti viljelema põhiliselt riisi (monokultuurne majandus). Hakkasid
arenema kapitalistlikud suhted ja tekkis rahvuslik kodanlus. Rahvuslikule liikumisele
panid aluse 20.sajandi alguses tegutsenud noorte budistide ühingud. Võitlus hoogustus
1930.aastail, vallandus suur talurahva ülestõus (1930-1932) ja streigiti. Rahvuslased
rajasid 1930 Dobama Asiayone'i partei, selle juhiks sai 1939 Aung San. 1939 loodi
Birma Kommunistlik Partei, see tegutses põranda all. Rahvuslikud rühmitused
saavutasid 1937 Birma eraldumise Briti Indiast ja moodustasid oma valitsuse, mis
tugines koloniaalparlamendi enamusele.
1942 okupeerisid maa jaapanlased, esialgu osa Birma rahvuslasi toetas neid. Pettunud
jaapanlaste lubadustes, asutasid rahvuslikud rühmitused kommunistide kaastegevusel
1944 Antifasistliku Rahvavabastusliiga. Aung Sani juhtimisel organiseeris see 1945