Eesti keskaeg
Sihipärast loomade
tõuaretust ei toimunud. Eestis kasvatati lambaid, hobuseid. Hobune oli keskajal tähtis
veo- ja künniloom. Muinasajal eestlased kasutasid hobust kui ratsalooma.
Aiandus- Lisaks viljapõldudele olid taludel väiksemad aia- ja põllulapid.
"Köögiviljaaia" sünonüümiks on "kapsaaed." Köögiviljaaias kasvatati kaalikat, ube,
herneid, lääts. Puuviljaaedu keskaegses Eestis ei leidunud, kuid üksikuid võis esineda.
Taani hindamisraamatus on üks küla nimega "Aunapo", mis võib viidata
metsaõunapuudele. 16. sajandil kasvatati Liivimaal õuna-, pirni, kirsi- ja ploomipuid.
Kalapüük- Kalaveed olid jagatud külade ja saraskondade (kogukond, mis kasutab
ühist valdust nagu mets, järv, tiik) vahel. Mererannikul käidi hooajapüügil, selleks
olid randa ehitatid ajutised peavarjud. Üks hooajaline püügikoht asus Kalamaja
piirkonnas. Pärast vallutust maahärrad hakkasid kalapüüki pidama oma eesõiguseks.
annaabi.ee 
