Eesti keskaeg
)
sakslastelt lüüa. Samas taotlustest ei loobunud ja ajas kuurias asju.
Gregorius IX ei kinnitanud ordu valdusi, kuid seda tegi Saksa keiser.
1229 Albert suri. Riia piiskopiks Nikolaus, kes toomkapiitli poolt kutsuti. Teisalt Bremeni seltskond määras
Albert Suerbeeri. Seega oli olukord pingeline. Albertil oli privileegidega suur võim: sai piiskoppe määrata ja
tahtis peapiiskopiks. Aga hakkas otse paavstile alluma.
Lahendus paavstilt: legaat Nikolaus delegeeris küsimuse Aulne kloostri tsistertslasele Balduinile (Belgias),
kes 1230 Riiga saabus. Ta ei saanud ülesandega hakkama, oli liigselt auahne. Soovis teha kirikuriiki.
Balduinil puudus kohalik toetajaskond. 1230 sõlmis kuralastega alistumislepingu. Seejärel sai legaadiks
Soomes, Liivimaal ja sai Semgale piiskopiks. Seejärel võttis oma alluvusse Liivimaa, Järvamaa, Harjumaa.
Puhkeb konflikt 1233 ordu ja Balduini vahel ja viimane saab kõvasti lüüa. Mõõgavennad vallutasid
Balduini tugipunktid
annaabi.ee 
