E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
põlema pistnud ja ta omaksed viimseni ara hukanud.»
«Ega ta talupoeg küll ei ole,» tõendas teine teadja. «Ta loeb reekani, juudi ja munga keeli
kirju ja peab nende sakstega, keda meie mehed maha notivad, selget saksa keelt sortsama. Kui
ta ise saks ei ole, siis on ta nõid.»
«Temaga läheksin tulest läbi,» sosistas keegi noor ja selle silmis leekis vaimustus.
Kui Tasuja vanemate telki astus, olid vanemad parajasti koos sõjanõu pidamas. Nad olid
aastate poolest kõik aulisemad kui Tasuja, mõned juba hallide peadega, aga kui tema sisse
astus, tõusid kõik püsti ja teretasid teda iseäraliku lahkusega, peaaegu,, aupakkumisega. Siis
võtsid kõik ringis istet. Kõrge kasvuga hallpea, keda teised kui peavanemat austasid, pööras
silmad Tasuja poole ja ütles:
«Tasuja, poeg, sa tuled raskelt, vaevarikkalt töölt ja oled vist õige väsinud. Ütle, kui kaua sa
puhata tahad?»