Seneca moraalikirjad Luciliusele
Kuid mismoodi saaksid sa teda priiskamise keskel põlata? Sa tahad elada,
oskad ju seda? Surra kardad, kuidas nõnda? Kas säärane elu pole surm? Kui piki Latiumi teed mööduvalt
Caesarilt palus üks rinnuni ulatuva habemega vangijõugust vabakslastu halastuse pärast surma, vastas
see: "Kas sa siis veel elad?" Nii tuleks vastata neile, kelle jaoks surm tähendab pääsemist: surra kardad,
kas sa siis veel elad? (19) "Kuid mina," ütleb keegi, "tahan elada, sest ma toimetan paljusid aulikke asju.
Vastumeelselt jätan ma maha kohustused elu vastu, mida ma täidan ustavalt ja agaralt." Kuidas? Kas sa
siis ei tea, et üks elu kohustusi on ka suremine? Sa ei tohi ühtki kohustust välja jätta. Neil pole ju kindlat
arvu, mille täis saades tuleb lõpp.
(20) Ükski elu pole pikk. Sest kui sa asjade loomust täheldad, siis tundub lühikesena isegi Nestori või
Sattia elu, kes oma hauakivile käskis kirjutada, et ta on elanud üheksakümmend üheksa aastat. Võid