Ülevaade Eesti muinasajast
lehtpuid. Jääajale iseloomulik fauna vahetus metsloomadega, nagu põder, kobras, karu jne.
Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist.
Sealt leiti mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda
toonastest elamutest. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune.
Leidudeks tulekivist valmistatud väikeesemed:
- Kõõvitsad
- Noad
- Uuritsad
- Nooleotsad
- Kivitööjäägid
Aulakohast leitud orgaaniliste materjalide vanusemäärangute järgi elati selles laagripaigas
umbes 9000-8550 aastat eKr. Arvatavasti oli Pulli hooajaline peatuspaik. Tõenäoliselt elati
seal suviti, püüti kala koha ja latikat. Leitud loomaluude järgi peeti seal ka jahti, peamiselt
põhjapõtradele ja kobrastele, vähem kütiti karusid, metssigu hunte, hirvi, nugiseid. Pulli
asukate kaaslasteks olid juba esimese koduloomad koerad.