"aukulangenud" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

kahtlused minema peletavat. «Härradel on kõik dokumendid käepärast,» lisas kuninglik prokurör istet võttes, «nad võivad Phoebus de ChäteaupersM seletustest järele vaadata.» Seda nime kuuldes tõusis kaebealune püsti. Ta pea ulatus üle rahva. Gringoire kohkus: see oli Esmeralda! Tütarlaps oli kahvatu; ta juuksed, enne nii ilusasti palmitud ja litritega ehitud, langesid korratult alla; ta huuled olid sinised, aukulangenud silmad ajasid hirmu peale. «Phoebus!» ütles ta segaselt. «Kus ta on? Oo, armulised härrad, enne kui te mind surmate, öelge, palun, kas ta veel elab?» «Vait, naine!» vastas eesistuja. «See ei puutu asjasse.» «Halastage ometi, öelge, kas ta on elus?» küsis ta uuesti ja pani oma ilusad kõhnad käed palveks kokku. Oli kuulda käeraudade kõlinat. «Hüva,» ütles kuninglik prokurör kuivalt, «ta on suremas. Noh, kas olete rahul?»