Diatomeed
vanemrakult pärisid (Olli, 2014).
Sellisest paljunemisest tulenevalt on üks tütar-rakkudest vanemaga sama suur, teine veidi
väiksem. Populatsiooni kasvades keskmine suurus väheneb (Olli, 2014).
Samas ränivetikate läbimõõdu vähenedes säilib nende paksus endisena ning sama liigi isendid
ei ole geomeetriliselt proportsionaalsed. Seega on rakusuurus üks varieeruvamaid tunnuseid,
mis on loomulik ja tingitud ränivetikate elutsüklist (Olli, 2014).
Aukospooride moodustumine on viis raku suuruse taastamiseks ning see on seotud suguliste
protsessidega. Aukospoorid tekivad kahe gameedi ühinemisel. Tentroidsetel ja gonoidsetel
ränivetikatel on isasrakk liikuv, emasrakk liikumatu. Sulg- ja trellisoidsetel on mõlemad
gameedid liikumatud (Olli, 2010). Aukospooride moodustudes protoplasma väljub pantsrist,
paisub ja moodustab orgaanilise seina. Protoplast eemaldub rakuseinast ja moodustab
pantsripoolmed