Aadliseisus
Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, hoolimata sellest toimusid ühiskonnas
kihistumised. Üheks nendest oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed, keda ühendasid
omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest
alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias
jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel.
Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt
rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest
ministeriaalid kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli
kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli
tegu kõrgema astme kohtuga, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus tuli aadlik
ka ise kohale.
Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teis...
annaabi.ee 
