Eesti Uusaeg
ja rahvuslikult koosseisult kirev. Balti- ja riigisaksa kõrgharitlased, ülikooli õppejõud-
teadlased esindasid Euroopa kõrgkultuuri ja tippteadust. Haritlaspüramiidi madalaim
ja kõige arvukam kiht - Eesti külakoolmeistrid - oli lähedane ühiskonna alamkihtidele,
töölistele ja talupoegadele. Baltisakslased ise täiendasid end Saksamaal. Haritlasi
nimetati Baltimail literaatideks "Literaadiseisus". Haritlased olid vabastatud
pearahast, nekrutikohustusest ja ihunuhtlusest "aukodanike seisus". Haritlaskond oli
uuendusmeelne. Tugevaimaks ja autoriteetseimaks haritlaste rühmaks jäi pastorkond,
ülikooli ja gümnaasiumi õppejõud. Kasvas arstide, farmatseutide ja juristide hulk.
Mõned literaadid unistasid aadlitiitlist. Kõrgharitlaste sekka pääses ka üksikuid
talupojaseisusest noormehi, kellel oli õnnestunud jõuda Tartu ülikooli; enamasti
pärinesid nad mõisaametnike peredest. Sai võimalikuks eesti haritlaskonna tekke.