Toitumine:kartulimardikas on taimtoiduline Nagu nimigi ütleb toitub ta kartuli taimedest. Nii vastsed kui valmikud söövad kartulitaimede lehti, kuid nad võivad süüa ka tomatitaimi. Paljunemine: Kartulimardikas võib korraga muneda kuni 800 muna kuni kolm korda aastas (Eestis üks kord aastas). Ta muneb harilikult kartulitaimede lehtedele. Munad kooruvad 11-12 päeva pärast. Vastsed ronivad taime latva ja söövad pealmised (nooremad) lehed auklikeks ja sälgustavad leheservad. Eluviis: Talve veedavad mardikad 20-60 sentimeetri sügavusel lume all mullas. Soodsate ilmade ajal võivad kartulimardikad lennata kuni 300 kilomeetrit päevas Tähtsus looduses:kuna kartulimardikad on parasiidid siis on neil ainuke tähtsus looduses olla toiduks teistele loomadele ja lindudele Huvitavat: Kartulimardikas toodi Euroopasse 1877. aastal. Tol korral suudeti tema levik tõkestada
mis väljendab võrulaste visadust ja on seotud linna lähistel asuva Eesti vanima asundusega. 3 Täpsemalt http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=4226 4 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7515 5 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973 6 http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333138 7 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973; http://www.postimees.ee/?id=172670 Võru tänavad, mis on tänu uue veevärgi panekule muutunud auklikeks, on ka enam vähem korda tehtud. Seoses liiklusega on muudetud ka Kreutzwaldi tänava sõidusuunda. Kui varem oli tänav ainult ühesuunaline, siis nüüd on ta muudetud kahesuunaliseks. Võru linnas on viimase kümne aasta jooksul palju muutunud. Korrastatud tänavaid, uued poed ja parandatud sportimisvõimalused on ainult osa sellest, mis on muutunud. See kõik on mõjutanud meie, võrulaste, elutingimusi. On tore teada, et linnaametnikud hoolivad
annaabi.ee 
