Aukartus elu ees
uskumisele on neil elu ka pärast surma. See, kas nad on oma usus ka õnnelikud, jääb
nende enda otsustada. Järelikult võib aukartust usu ees võrdsustada ka aukartusega elu
ja surma ees.
Elu võib olla püha, kuid see on igaühe enda otsustada. See, kas elu austatakse või
mitte, saab olla vaid igaühe enda asi. Mõni austab elu uskudes midagi või kedagi
kõrgemat, mõni jälle ei austa seda üldse. Mõistavad ju erinevad inimesed aukartustki
erinevalt. Kes tänab iga päeva eest Jumalat, kes on surmani täiskarsklane, kes tormab
iga köhahoo puhul haiglasse, kes laseb riigi kindlustamiseks erifondi luua. Ei aukartus
ega põlgamine ole üheselt mõistetavad. Küll on võimalik teha vahet põhjendatud ja
põhjendamata aukartuse vahel. "Elatakse ainult üks kord." Igaühele tähendab see
kulunud fraas erinevalt. Kellele elupõletamist, kellele selle hoidmist.
Filmirezissöör Lars von Trier on öelnud: "Elu saab ja peab muutma