Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: On vaid näiline, et abstraktne mõtlemine kujutab inimestele midagi liht-labaselt arusaadavat. Inimene on loomult uhke ja ei suuda teadmatusega leppida ning hoiab aukartlikult kõrvale millegi eest, mida ta ei suuda kontrollida. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Autor viitab, et abstraktsus on inimesele midagi kõrget , suurejoonelist, aukartust tekitav. · Abstraktsusest rääkimine ja selle mõistmine käib inimestele üle jõu (kuigi nad ei tunnista seda), sellepärast üritavad nad seda ka iga hinna eest vältida. · Abstraktne mõtlemine toob seltkonnas ainult negatiivset vastukaja; teema algataja
mõtlesid ja rääkisid, ja missuguseid kummalisi asju mõnikord ette võtsid siis järgmise raamatuga püstitas ta endale juba kõrgemaid eesmärke. "Huckleberry Finni seiklused" mõjub algul "Tom Sawyeri" järjena, on aga kirjanduslikus mõttes huvitavam. Lugu on jutustatud Hucki vaatepunktist ja tema kõrvalseisjapositsioon lubab tal formuleerida aktuaalseid, ajakriitilisi mõtteid, mida "Tom Sawyeri" loo jutustaja ei saanud endale võimaldada. Aukartlikult, ent umbusaldusega jälgib Huck ühiskonda, mille liikmed on ta pärast Tomiga läbielatut armulikult enda hulka võtnud. Ta näeb egoismi ja ahnitsemist, pealiskaudset moraali, mis näiliselt järgib kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel võimalusel rikutakse. Parim näide on suhtumine mustanahalistesse. Mõlema romaani sündmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt määratuks ja mille õigsuses ei kahelda
tundsid, mtlesid ja rkisid, ja missuguseid kummalisi asju mnikord ette vtsid siis jrgmise raamatuga pstitas ta endale juba krgemaid eesmrke. "Huckleberry Finni seiklused" mjub algul "Tom Sawyeri" jrjena, on aga kirjanduslikus mttes huvitavam. Lugu on jutustatud Hucki vaatepunktist ja tema krvalseisjapositsioon lubab tal formuleerida aktuaalseid, ajakriitilisi mtteid, mida "Tom Sawyeri" loo jutustaja ei saanud endale vimaldada. Aukartlikult, ent umbusaldusega jlgib Huck hiskonda, mille liikmed on ta prast Tomiga lbielatut armulikult enda hulka vtnud. Ta neb egoismi ja ahnitsemist, pealiskaudset moraali, mis niliselt jrgib kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel vimalusel rikutakse. Parim nide on suhtumine mustanahalistesse. Mlema romaani sndmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt mratuks ja mille igsuses ei kahelda. "Neegreid" peetakse rumalateks, laiskadeks ja neid koheldakse nagu loomi.
nad ise kord olid, mida tundsid, mõtlesid ja rääkisid, ja missuguseid kummalisi asju mõnikord ette võtsid siis järgmise raamatuga püstitas ta endale juba kõrgemaid eesmärke. "Huckleberry Finni seiklused" mõjub algul "Tom sawyeri" järjena, on aga kirjanduslikus mõttes huvitavam. Lugu on jutustatud Hucki vaatepunktist ja tema kõrvalseisjapo sitsioon lubab tal formuleerida aktuaalseid, ajakriitilisi mõtteid, mida "Tom sawyeri" loo jutustaja ei saanud endale võimaldada. Aukartlikult, ent umbusaldusega jälgib Huck ühiskonda, mille liikmed on ta pärast Tomiga läbielatut armulikult enda hulka võtnud. Ta näeb egoismi ja ahnitsemist, pealiskaudset moraali, mis näiliselt järgib kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel võimalusel rikutakse. Parim näide on suhtumine mustanahaliste sse. Mõlema romaani sündmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt määratuks ja mille õigsuses ei kahelda. "Neegreid" peetakse rumalateks,
vahetanud, siis omandasid need õnnelikud mingisuguse pühaliku tähtsuse ja kõik teised vahtisid ning kadestasid neid. Üks vaene poiss, kel polnud mingit muud hiilgust ette tuua, meenutas kaunis ilmse uhkusega: «Aga mina sain kord Tom Sawyeri käest peksa.» Kuid see aupaiste taotlus ebaõnnestus. Seda võis öelda suurem osa poisse, mis tegi selle au liiga odavaks. Salk liikus edasi, kadunud kangelasi ikka veel aukartlikult meelde tuletades. Kui järgmisel hommikul pühapäevakoolis tunnid lõppesid, hakkas tavalise kellahelina asemel kostma hingekella lööke. Oli väga vaikne pühapäev ja leinahelid olid kuidagi kooskõlas looduse mõtliku vaikusega. Linnakese elanikud hakkasid kirikusse kogunema, viivitades hetke esikus, et sosinal mõtteid vahetada kurva sündmuse üle. Kuid kirikus polnud mingit sosistamist; ainult riiete leinav kahin segas vaikust, kui naised oma kohtadele läksid. Keegi ei mäletanud,
annaabi.ee 
