Samal ajal nõutakse tema naiselt Penelopelt omale mees ja kuningas valida. Eepos lõpeb kosilaste tapmisega. 7. Miks nimetatakse ,,Kuningas Oidipust" saatusetragöödiaks? Inimesele on tema saatus ette määratud tehku ta mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. 8. Kuidas tekkisid teatrikunsti kolm haru: draama, tragöödia ja komöödia? Draama kujunemine iseseisvaks zanriks on seotud jumal Dionysose kultusega teatrietendused. Draama oli seotud võistluse ja auhindamisega. Tõsine näidend, vapustav elusündmus. Tragöödia oli rituaalse rahvapeo osa, mille lõpp ei pruukinud õnnetu olla. Kurbmäng, lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega. Komöödia naljamäng, lõbus näidend, naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid. Lõpp alati õnnelik. 9. Mis toimus kreeklaste dionüüsiatel? Kelle auks neid peeti? Dionüüsiaid peeti Dionysose (viinamarjade, veini- ja viljakusejumal) auks, kui kevadeti peeti 5-
Üheks oli orkestra e ringikujuline väljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad. Hiljem, kui tantsiv koor enam etendustes ei osalenud, muutus see rooma teatris poolringiks. Teiseks paigaks oli skene (stseen), kus näitlejad said oma välimust muuta. Hiljem kujunes sellest püsiv lavatagune. Kolmas teatriruumi osa oli theatron e vaatamispaik. Hiljem omandas see termin kogu teatriruumi tähistuse. Etendused olid seotud võistluse ja auhindamisega. Kui esialgu võistlesid omavahel autorid ja koreegid (jõukad kodanikud, kelle kohustus oli kanda teatri kulud), siis alates 5. sajandist ka esinäitlejad. Rooma teater kujunes mõistagi välja kreeka teatrist. Rooma teater keskendus komöödiale. Rooma teatris polnud enam tantsuväljakut. Lava oli kõrge ja pikk, kujutades enamasti tänavapilti. Tegevuspaigaks sai olla ainult Kreeka: esiteks seetõttu, et nii oli kreeka originaalis, kuid ka põhjusel, et mitte rooma enda rahvast solvata
annaabi.ee 
