LIITVERBID
(meeleolu-tse-ma, kooskõla-sta-ma). Alati ei ole komplekstüvelise verbi puhul võimalik üheselt
mõista, kas tegemist on tuletise (alaliik > alaliigi-ta-ma) või liitverbiga (liigitama >
ala+liigitama). Alussõnaks sobiva liitnimisõna või liitomadussõna olemasolul on kompleksseid
verbe tõlgendatud siiski tuletiste, mitte liitsõnadena (koolmeister > koolmeister-da-ma); samal
põhjusel ei ole liitverbina tõlgendatud ka nulltuletisi (auhind > auhindama).
Liittegusõnad on eesti keeles noor liitsõnarühm. Sõnaraamatulekseemina on kindlaid liitverbe
umbes sada viiskümmend, enamik selliseid verbe on sõnaraamatutes koha saanud 20. sajandi
viimasel veerandil. Peamiselt on need kasutusel oskuskeeles, ühiskeelde on juurdunud vähesed.
Liitverbe võib siiski pidada kasvavaks komplekssõnade tüübiks, sest uusi liitverbe leiab nii
ajakirjandusest kui ka interneti suhtlusmeediast.