Keskaegne relvastus
Keskaja relvastusse kuulusid ka piigid. Piik on pikk teraotsaline pulk, mida
kasutati hobustel. Piigivõitlused ehk tjost, kus kaks piikidega relvastatud rüütlit
asusid teineteist ründama. Varasemal ajal kasutasid rüütlid terava otsaga piike,
täpselt samamoodi nagu lahinguski. Niisugune võitlus sain mikes 'sõjapiigivõitlus'
ja selle mõtteks oli kontrollida rüütli osavust ja julgust kas ta suudab vastase
hobuse seljast paisata. Tema ülesandeks ei olnud vastast tappa. Ainult
auhaavamisduellidel võis rüütel võidelda oma au jaluleseadmiseks kuni surmani.
Ent sõjapiigivõitlus oli ikkagi väga ohtlik ning kolmeteistkümnenda sajandi
keskpaigast hakkas aina enam levima uut tüüpi piigivõitlus. Seda kutsuti
'rahupiigivõitlusteks', sest relvadeks olid tömbi otsaga või krooniga varustatud
piigid. Piigi otsas oli kroon, käsi kaitses aga kaitseraud.
Pilt 3.1 Keskaja piigivõitleja
Pilt 3.2 Keskaegne piik