Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused
Aastas on päikesepaistet keskmiselt 1600
1900 tundi, mis on 3644% selle suurimast võimalikust väärtusest.
Kiirguskliimaandmed 1966.98. aasta kohta on esitatud Tõravere aktinomeetriajaama
mõõtmistulemuste abil. Tõraveres tehtud mõõtmise andmeil saab maapind päikese
summaarset kiirgust (otsese ja hajusa kiirguse summa) aastas ligi 3500 MJ/m2. Otsest
kiirgust on selles 48%. Suvekuudel on otsese kiirguse osatähtsus keskmiselt 5054, talvel
vaid 1730%. Maist augustinini jõuab maapinnale ligikaudu 2/3 summaarse kiirguse ja
70% otsese kiirguse aastasummast. Osa maapinnale langenud päikesekiirgusest neeldub
pinnases, osa hajutatakse tagasi atmosfääri. Nendevaheline suhe oleneb aluspinna
omadustest: vesi neelab kuni 95% päikesekiirgust, värske kohev lumi aga ainult 56%.
Maapinna kiirgusbilanss kujuneb päikesekiirguse ning aluspinna ja atmosfääri
soojuskiirguse koosmõjul. Kogu aasta vältel saadab maapind rohkem soojuskiirgust