Tartu linna ja Ülikooli ajalugu
Poola aeg tõi kaasa esimese gümnaasiumi asutamise, mis
Rootsi ajal muudeti ülikooliks. Rootsi ajale järgnenud Vene ajal põles linn korduvalt
maja. Katariina II andis linna taastamiseks sooduslaenu ja kinkis linnale kivisilla.
Kerkis klassitsistlikus stiilis Tartu ja kadusid linnamüürid. Vaatamata asjaolule, et Vene
ajal õppis ülikoolis eestlasi vähe, sai enamik kultuurialgatusi alguse just Tartust. 1920.
aasta iseseisvumise järel laastati Tartut veel 1944. aasta augustilahingus, peale mida
alustati linna ülesehitamist, mida rahastas riik. Ehitati elamispinda, tervishoiu- ja
haridusasutusi, tootmispindu, administratiivhooneid, töölissööklaid, lasteaedu ja
klubisid.
Tartu Ülikool sai alguse 1630. aastal loodud Tartu gümnaasiumist, mis 1632. aastal
muudeti ülikooliks. Sõdade ja võimuvahetuse tõttu on ülikooli pidevalt kolitud, suletud
ja taasavatud. Ülikooli õppekeeleks on olnud ladina keel, vene keel ja peale Eesti
iseseisvumist eesti keel
annaabi.ee 
