Nüüdiskirjandus
Tuglas ei taha vist olla klassik, igastahes tekitab see
mingeid probleeme kuidas ja millisel määral klassiku staatus mõjub, mida see üldse
tähendab. Need kolm Augustit, kes järjest süzeesse lülituvad, on kõik Tuglasest erinevad
tüübid ja nende kaudu analüüsib Tuglas ennast võrreldes ennast nendega. Vaatab, mis tal
võrreldes Gailiti või Allega puudu on. Kuidas suhtub tema oma kirjutamisse ja kuidas
suhtuvad teised? Üldiselt võiks kõiki neid Augusteid pidada Tuglasele vastanduvateks.
Tegemist selliste kujudega eesti kirjanduses, kes on kindlasti 20ndate ja30ndate
boheemlustraditsiooni kandjad ja mitte nii hoolsad kirjanikud, ei arvesta oma kirjanikustaatust
nii tõsiselt. Tuglase tõsidusele nende kolme tüübi kaudu vastandatakse dionüüsilisus.
Legendaarsed on kahe sõbra Gailiti ja Visnapuu nädalatepikkused olengud erinevates
vabariigi lokaalides. Ometi seesama teatud tüüpi kergemeelsus ei pärsi seda loomingulisust