Eesti uusima aja ajalugu
Ei tahetud midagi kuulda sellest, et need piirkonnad võiks langeda Saksamaa kätte.
Sisemine eeldus seisnes sellest, et Eesti tundis tugevat vajadus iseseisvaks välispoliitikaks. Seadis omale eesmärgiks saavutada
rahvuslik autonoomia Venemaa koosseisus. Välispoliitikale Eesti mitte mingil moel ei pretendeerinud, alles Saksa okupatsiooni
kasvuga hakkasid tekkima mõtted, mis nägi ette Eesti lahutamisest Venemaa koosseisust. Kokkuleppeliselt on Eesti välispoliitika
augustdaatumiks peetud 25. augustit 1917 - Jaan Tõnissoni kõne Maanõukogus - sakslaste kätte oli langenud Riia. Venemaa
surmani haige, okupatsioonioht kasvab ja kas poleks sellises olukorras mõislik pöörata pilgud Antandi riikide poole, ehk oleks
võimalik luua Baltoskandia ühendus. Sellest ajast saati jäid sellised mõtted Eesti ringkondadesse liikuma, räägiti ka Eesti-Soome
kaksikriigist. Kogu välispoliitika jäi siiski embrüonaalseks
annaabi.ee 
